Türgi, arenevate turgude langev staar

Türgi majanduskasv on tugevalt aeglustunud ja 2014. aasta 2,9protsendilist kasvu nimetasid eksperdid pettumuseks. Selline protsent on arenenud majanduste puhul hea (näiteks USA). Arenevate turgude puhul on aga tegemist tagasihoidliku protsendiga, kirjutab CNBC.

Kasvuks vaja poliitilist stabiilsust

Eelmisel kümnendil head minekut näidanud turg vajab ekspertide sõnul kasvamiseks poliitilist stabiilsust. Valitsus peaks võtma majandusreforme tõsisemalt ja tagama, et rahandus oleks korras. Viimatised poliitilised arengud on seadnud nendele faktoritele aga küsimärgi.

„Tõenäoliselt vaatavad paljud investorid Türgi poole ja ütlevad: miks ma peaks tahtma selle riigi majandusse investeerida?“ küsis TD Ameritradei peastrateeg J.J Kinahan. „Neid majandusi on küllalt, kus investorid saavad võtta majandusliku riski ilma, et peaksid võtma ka poliitilise riski.“

Türgi valitsuse pressiesindaja ütles, et riik teeb siiski nobedalt tööd, et reformide kaudu riiki investorite raha meelitada. „Türgi jälgib riigi majandusarengut ja ka globaalset pilti. Me püüame selle alusel kohandada ka oma ärikeskkonda,“ ütles pressiesindaja CNBC-le.

Ametnik tõi välja, et Türgi teeb „25 reformi kõige tähtsamates küsimustes,“ nii makro- kui ka mikropildis, mis peaks demonstreerima riigi valmisolekut välisinvesteeringuid meelitada. „See ei ole sõltuvuses praegustest poliitilistest arengutest, ei kodus ega välismaal,“ ütles ta.

Pärast seda, kui president Recep Tayyip Erdogani ja tema Õigluse ja Arengupartei kaotasid pärast kümneaastast valitsemist 7. juuni valimistel enamuse, pole suudetud uut koalitsiooni moodustada.

Paljud türklased muretsevad, et Erdogani juhtimisel võidakse hakata kontrolli säilitamiseks kasutama autoritaarseid stiile, ütles Duke’i ülikooli Türgi-Ameerika majandusprofessor Timur Kuran.

„Türklased viivad oma investeeringud välismaale,“ ütles Kuran. Kriitikud on ka väitnud, et Erdogan tahab lõhkuda Türgis ligi sada aastat kestnud põhimõtet, et religioosne ja poliitiline võim on lahus.

Sõda Islamiriigi vastu

Isegi Islamiriigi vastu alustatud sõda Süürias tõlgendatakse kui Erdogani poliitilist võtet.

Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu ütles selle nädala alguses, et riik plaanib Islamiriigi vastu „täielikku lahingut“. Selline samm on investorite kindlustunnet aga murendanud ja kardetakse, et Islamiriiki kasutatakse ettekäändena selleks, et rünnata kurde, kes elavad nii Türgi kui ka Süüria aladel.

Juuli lõpus hakkasidki Türgi lennukid pommitama ka Islamiriigiga võitlevaid kurde.

Erdogan on proovinud sekkuda ka Türgi Keskpanga tegemistesse – ta kritiseeris kõrgete intressimäärade poliitikat ja on isegi öelnud, et Erdem Basci on „reetur“, sest kaitseb oma seisukohti.

Tema sekkumine pani liiri kursi kukkuma ja hirmutas minema palju investoreid, kirjutas Bulent Aliriza, Türgi programmi direktor organisatsioonis Center for Strategic and International Studies.

„Türgil on vaja otseste välisinvesteeringute pidevat voolu ja lühiajalist kapitali selleks, et oma puudujääke katta,“ ütles Aliriza.

Kapitali tuleb riiki vähem

Otseste välisinvesteeringute ja lühiajalise kapitali sissevool on aga aeglustunud, sest inflatsioon ja riigi kaubanduspuudujääk on kasvanud. Näiteks 2011. aastal sai Türgi otseseid välisinvesteeringuid 16,1 miljardi dollarit, 2014. aastal aga vaid 12,5 miljardit dollarit, selgub Türgi valitsuse andmetest.

Süüria ja Iraagi sõda on samuti Türgi kulutusi tublisti kasvatanud. Riiki on saabunud rohkem kui 2 miljonit pagulast, kelle ülalpidamine läheb valitsusele maksma 3,5 miljardit dollarit.

Vaatamata sellele prognoosib OECD, et Türgi majanduskasv hakkab 2015. ja 2016. aastal kiirenema. Samas märgiti, et kapitali sissevool ei ole stabiilne ja tööturg on nõrk.

Ekspertide sõnul peaks investorid jälgima Türgi Keskpanga avaldusi ja uusi poliitilisi arenguid. Lühemas perspektiivis peaks silma peal hoidma Moody’s Analyticsi reitingul.